Suured tehnoloogiaettevõtted ja lobistirühmad kutsuvad Euroopa Liidu võime üles lükkama edasi tehisintellekti seaduse (AI Act) jõustumist, viidates võimalikele majanduslikele tagajärgedele 3,4 triljoni euro ulatuses.
G. Ostrov
Euroopa tehisintellekti seadus (AI Act) on saanud intensiivse lobistamise objektiks suurte tehnoloogiakontsernide ja valdkondlike ühenduste poolt. Äriringkondade esindajad väidavad, et uue regulatsiooni kohene jõustumine võib ohtu seada kuni 3,4 triljoni euro ulatuses majanduslikke näitajaid.
Lobistide peamised argumendid
Tööstusrühmad esitavad mitmeid põhilisi argumente edasilükkamise kasuks:
- Tehnilise infrastruktuuri ebapiisav valmisolek uute nõuete täitmiseks
- Vajadus täiendava aja järele olemasolevate AI süsteemide kohandamiseks
- Võimalikud negatiivsed tagajärjed Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele maailmaturul
- Keerukus keeruliste vastavusmeetmete rakendamisel lühikese ajaga
Regulaatorite seisukoht
Euroopa regulaatorid rõhutavad AI seaduse õigeaegse rakendamise tähtsust tehisintellekti kasutamise ohutuse ja eetilisuse tagamiseks. Euroopa Komisjoni esindajad märgivad, et seadus on välja töötatud arvestades üleminekuperioodiga ja annab piisavalt aega kohanemiseks.
Majanduslikud tagajärjed
Lobistide hinnangul esindab 3,4 triljoni euro summa võimalikke majandusriske, mis on seotud:
- Vastavussüsteemide rakendamise kuludega
- Võimaliku innovatsioonitegevuse vähenemisega
- Euroopa ettevõtete konkurentsipositsioonide kaotusega
- Vajadusega üle vaadata ärimudeleid
Rahvusvaheline kontekst
Arutelu AI seaduse ümber toimub aktiivselt areneva AI regulatsiooni taustal teistes jurisdiktsioonides. USA, Hiina ja teised suured majandused töötavad samuti oma lähenemisviiside kallal tehisintellekti reguleerimiseks.
Lisateavet Euroopa AI regulatsiooni kohta leiate Euroopa Komisjoni ametlikult veebilehelt.
Probleemide korral kirjutage meile, aitame kiiresti ja kvaliteetselt!